NATO liikmesriigid

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2023) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. (Aprill 2023) Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

NATO liikmesriikide arv pärast viimast, 2024. aastal toimunud kümnendat laienemist, on kolmekümne kahest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigist kaks pärit Põhja-Ameerikast (Ameerika Ühendriigid ja Kanada) ning ülejäänud Euroopast (liikmesriigi Türgi territoorium jääb osaliselt ka Edela-Aasiasse). NATO loodi 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepinguga, mille viies artikkel sätestab, et kui toimub sõjaline rünnak ühe liikmesriigi vastu, peetakse seda rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu ning teised riigid peavad kollektiivkaitse raames rünnatavat liikmesriiki aitama ja seda vajadusel sõjaliselt.^[1]

Kõigil liikmesriikidel peale Islandi on oma kaitseväed. Islandil ei ole traditsiooniist armeed, vaid sõjaväeline rannavalve ja väike sõdurite rühm NATO operatsioonide tarbeks. NATO liikmesriikidest kolm on tuumariigid: Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Liikmesriikidest 12 on asutajariigid ning organisatsiooni kuuekümne aastase ajaloo jooksul on veel liitunud 18 riiki. Viimasena liitus NATOga Rootsi 2024. aasta märtsis.^[2]